Europa ráde - oajvvetjåhkanibme EU-rijkaj lájddijiddjij
Europa ráde sävvá EU-aktisasjbargojt njuolgadusájt guhkep ájggáj, valla ij EU-njuolgadusáj hárráj mierreda. Oajvvetjåhkanime li niellji jahkáj. Jus la dárbbo de máhtti lijgge oajvvetjåhkanimijda tjoahkkit.
Europa rádáj gulluji åvddåulmusj, EU-rijkaj stáhta- ja ráddidusoajve ja kommisjåvnå åvddåulmusj. Europa ráde ietjas åvddåulmutjav vállji biellegålmå jahkáj.
Gåktu EU mierret?
Svierik ja ietjá sebrulasjrijka mierredi aktan ådå EU-njuolgadusáj birra. Merkaj Svierik máhttá EU:a märrádusájt bájnatjit, valla muhttijn Svierik aj hähttu EU-märrádusájt tjuovvot majt Svierik ij sidá.
Návti Svierik ja ietjá sebrulasjrijka ájgás båhti ådå EU-njuolgadusáj birra:
1. EU-kommisjåvnå oajvvadit ådå lágav
Gájkka sebrulasjrijkajn, la akta sebrulasj kommisjåvnån. Kommisjåvnåra galggi huksat ålles EUa buoremusáv ja älla ietjasa rijkaj åvdåstiddje.
2. Ráddidus ja rijkabiejvve mierredibá
EU-kommisjåvnnå rádjá ietjas oajvvadusájt gájkka sebrulasjrijkajda. Svierigin manni ráddidussaj ja rijkabäjvváj. Ráddidus rijkabäjvváj ietjas vuojnov diedet oajvvadusáj hárráj ja duosstu rijkabiejve vuojnojt. Ráddidus Svieriga åvdås ságas.
3. Europaparlamännta mierret
Europaparlamännta l siegen mierredimen EUa ådå lagaj hárráj. Ájrrasa li válljidum álmmuk válljimin ja dajs 21 li válljidum Svierigin.
Europaparlamännta mierret aktan minisstarrádijn ienemus ássjijn. Muhtem ássjijn Europaparlamännta ij mierreda. Buojkulvissan EUa ålggorijkak- ja sihkarvuohtapolitijkan.
4. Minisstarráde mierret
Svieriga ráddidus ja gájkka ietjá ráddidusá EU-rijkajn oassálassti avtajn minisstarijn EU:a minisstarráden. Minisstarráde mierret ådå EU-lagáj birra. Svieriga ráddidus la åvddålijgiehtaj oajvvadusáj birra rijkabiejvijn ságastam.
5. Svierik lágav tjadát
Gå minisstarráde la ådå lágav mierredam de galggá Svierik gájkka sebrulasjrijka lágav tjadádit. Muhttijn dárbaj rijkabiejvve sveriga lágajt rievddadit vaj hiehpi EUa ådå lágajda. Ietjá bálij EUa lága dalága doajmmi.
Rijkabiejvve guorat
Guoradimij ja vuojnoj guoran ráddidussaj la rijkabiejven aj ietjá barggo, degu parlamentajn ietjá EU-rijkajn. Gå EUa ådå lágajt oajvvat sierra bájkijn galggi parlamenta sebrulasjrijkajn guoradit jus njuolgadusájt EU-låbdån dárbahi jali jus la buorep juohkka rijkka njuolgadusáj hárráj mierredit iesj guhtik. Guoradibme maŋŋela máhttá tjuovvot vaj kommisjåvnnå ådåsis hähttu ietjas oajvvadusáv gähttjalit.
Mij sjaddá jus Svierik ij EU:a njuolgadusájt tjuovo?
EU-kommisjåvnnå gehtjat vaj rijka dajt lágajt tjuovvu majt EUa mierredam la. Jus kommisjåvnnå adná Svierik ij dav dagá de máhttá kommisjåvnnå Svierigav EU-duobbmoståvlån stiebnnit.
Akta barggo EU-duobbmoståvlån la de mierredit jus Svierik la EU: njuolgadusáj vuossti la barggam. Svieriga duobbmoståvlå aj máhtti EU-duobbmoståvllåj mannat gatjálvisáj gåk EUa njuolgadusájt galggi låhkåt.
Jus adná Svierik jali ietjá sebrulasjrijkka ij EUa njuolgadusájt tjuovo, de máhttá dav EU-kommisjåvnnåj diededit.
EU-kommisjåvnå
- Kommisjåvnåra galggi ålles EUa buoremusáv huksat ja älla ietjasa rijkaj åvdåstiddje.
- EU-kommisjåvnnå vidá jahkaj biejaduvvá sebrulasjrijkaj ráddidusájs.
- Europaparlamännta galggá EU-kommisjåvnåv dåhkkidit.
Europaparlamännta
- Válljim juohkka vidát jage Europaparlamänntaj.
- Juohkka rijka viesáda jienasti ietjasa ájrrasijda.
- Rijkajn stuoráp álmmugijn li ienep ájrrasa gå rijkajs unnep álmmugijn.
Ministarráde
- Minisstar ráddidusán gut ássje åvdås vásstet oassálasstá minisstarráden. Jus li buojkulvissan birásássje biejvvelistan de birásminisstar la danna.
- Ienemus ássjijn máhttá minisstarráde mierredit gå ieneplåhko oajvvadusáv doarjju. Muhtem ássjijn hähttuji gájkka minisstara ájgas boahtet märrádusá válldema diehti.
EU-duobbmoståvllå
- EU-duobbmoståvlån la duobmár juohkka EU-rijkas.
- Duobmára biejaduvvi sebrulasjrijkaj ráddidusájs gudá jahkáj.